Selle pluusi andis mulle hiljuti mu tädi, et saaksin seda mingil uuel moel kasutada ja materjalile uue elu anda. Pluus on õmmeldud linasest kangast ja pitsid on sellele heegeldanud minu vanaema – selle materjali iga võib olla juba saja aasta kanti.
Pärast pikka kaalumist otsustasin pluusi taimedega värvida. Värvimise juures ma seekord väga põhjalikult kompositsiooni peale ei mõelnud, vaid lihtsalt sättisin tunde järgi sibulakoored, metallist esemed, tilliõisikud ja toomingalehed kangale. Keerasin siis pluusi kohe rulli ja sidusin kinni. Esialgu, kui pluusi potist välja võtsin, oli sibulakoortega osa hästi kollane ja oranž, aga kahjuks kuivas kangas hiljem ühtlaselt roheliseks. Tumedamad detailid tulid kangale ikka sellest, et olin lisanud roostes metalli. Lisaks andsid natuke efekti juurde ka toomingalehed ja tilliõisikud. Järgmine kord võiks tilliõisikute asemel kasutada aga pigem raudrohtu. Värvimisest on kirjutatud loodusvärvide postituses.
Need imelised pitsid on kunagi heegeldanud minu vanaema
Pluusi hõlm
Pitsiline alläär ja varrukasuu
Siin on märgata kruvi kujutist ja tumehall värv tuli sellest, et tegemist oli välise kihiga ja potis olid ka kaseoksad.
Uskumatul kombel joonistusid kruvi ja mutter väga detailselt kangale. Justkui oleks vesivärve kasutatud.
Põnev on see lehe kujutis, mis siin on kangale jäänud, sest sellise kujuga lehte ma seekord ei kasutanud. Kujult paistab nagu tegemist oleks mustsõstra lehega, kuigi kasutasin värvimisel vaid tilliõisikuid.
Kuna pluusil on minu jaoks emotsionaalne väärtus, siis soovin sellest kindlasti tulevikus midagi uut õmmelda. Ehk elab siis see materjal või toode uuel kujul veel oma sada aastat. See oleks midagi erilist, mida tulevastele põlvedele pärandada. Mis sellest aga täpselt saab – selle üle ma pean veel mõtlema.